Nädal nr. 2

Nädala sees ei toimunud suurt midagi, tavalised päevad haiglas, tavalised joomised õhtul. Reede küsisin vabaks, et minna Zaragoza'sse. Läksin kahe leedukaga. Kuna neljapäeval oli meil pidu, ja oli päris korralik pidu, olime kell 5.30 hommikul ikka väga purjus veel. Mõned läksid käisid klubis, s.h. üks leedukas (teine leedukas on igav ja magas öösel) ja mina jäin ühikasse oma kahe siinse sõbraga edasi jooma. Pidime igatahes hommikul kell 5:30 fuajees kokku saama, mina jooksin (ja mitte väga otse) ühest ühikaosast teisse kell 5:28, et pakkida asju, vahetada riideid jne 5 minuti jooksul. Jõudsime lõpuks ilusti oma rongi peale (06:20), jäime muidugi kohe magama. See oli odav ja aeglane rong, sõitis mingi 3 tundi, ja tegi miljon peatust, enne iga peatust raadiost tuli väga kõva hääleta mingi nõme toon ja siis tädi karjus peatuse nime. Väga annoying, aga purjus magamine on sellest tugevam, niiet enamus aega ikka magasime. Zaragoza'sse jõudes kaks meist oli ikka purjus, see, kes magas, muidugi mitte. Tegime tiiru vanalinnas, käisime katedraali sees ja paaris kirikus. Tegime siestat pargis (magasime paar tundi). Tegime veel tuuri. Turismiinfost saadud kaart oli saast, niiet meil oli lõbus orienteerumisega :). Teine leedukas (see igav) oli väga vihane, et meil polnud kindlat plaani, kuhu minna ja mis ajal, ta pidevalt küsis "so, what's the plan" ja "no plan, again?" ja tal on väga naljakas aktsent, ja edaspidi need laused said meil ringis klassikaks (siis kui teda meiega pole, muidugi). Jaaaa, me oleme väga õelad inimesed, mis teha.
Tagasi Lleidasse tulime hilja õhtus, väsinud ja lõpuks pohmakaga.

Pildid Zaragoza'st: https://picasaweb.google.com/k.romasevski/Zaragoza?authuser=0&authkey=Gv1sRgCPmaz4TCzvrYYA&feat=directlink


Nädalavahetuseks rentisime autot. Seekord oli kaks tüdrukut meie esimesest tripist (see annoying leedukas polnud seekord meiega, teised nägid vaeva, et ta ei saaks sellest reisist teada, mina aga vaatasin kõrvalt. Mul on tegelt suva, tulgu või mitte tulgu :D). Igathes oli see Sloveeniast tüdruk Alja, leedukas Egle, Alja värske poisssõber Türgist, kellega sain ise tuttavaks pool tundi temast varem (nädal aega tagasi, Erasmuse tudengite peol) ja kes on ka minu väga hea sõber. Erakordne türklane, mitte need perverdid Orkutist, vaid väga viisakas ja hea huumoriga peaaegu arst. Egle võttis kaasa oma värske poisssõbra (Pavlos, inzeneer Cyprs'est - neil on ka meiega sarnane välisvahetus ja nad elavad meiega samas ühikas). Reede hommikul, rongi peal, Egle kurtis, et kurat küll, mis toimub (nad käisid selle inzeneriga tol öösel klubis koos :D). Mis toimub ümberringi?? :D. Enivei, mina ja 2 paari autos. FUN. Ja alguses oli plaan 3 tüdrukut minna. Damn it! Aga tegelt oli väga tore tripp, me olime ikka kogu aeg koos jne, ei olnud mingit eraldamist :D.

Laupäeval läksime siis Vall de Boi'sse. Imeline mäestikuorg. Ja mina, olles hull mägede fänn, olin väga õnnelik. Külastasime 4 erinevat küla, ja läksime ühele matkarajale. Selle asemel, et kõndida seal, kus kõik kõnnivad, me leidsime shortcut'i, mis oli faking ohtlik - järsk ja ebastabiilne ülesseminek, väikeste kividega, mis pidevalt kukkusid alla, niiet ei olnud kindlat maad all. Aga see oli aint alguses, hiljem jõudsime õigele rajale, mis jooksis mäejõest mööda (tammist ülespool oli ta rohkem järve moodi). Imeline. Võttis hinge kinni lausa. Õhtul läksime ühes külas sööma, täiesti juhuslikult ma valisin ühte kohta, ja voilaa, kelner/omanik rääkis vabalt inglise keelt. Põhjus - ta on Arizonast, tuli Hispaaniasse vist 14 aastat tagasi ja viimased 6 elas siin, väikses külas. Peab siin restorani ja varsti avab hotelli (hetkel ehitus veel käib). Meil polnud plaani ööseks sinna jääda, kuid ta pakkus oma korterit, 20 euri inimese kohta. Mina tahtsin täiega jääda, sest õhtul pidi kohaliku festivali raames üks kontsert siin toimuma, aga teised tahtsid kodus ööbida. Enamus võitis, muidugi. Sõin selles kohas elu parima salati. Iseenesest lihtne - lehtsalat, mingi lilla värvi kapsas, õun, kreeka pähkel, juustutükid, rosinad, mingid väiksed mulle tundmatud seemned ja mesi. Niii maitsev oli! Kanasupp oli ka väga mõnus. I'm so coming back to that place!!! :)

Pildid Vall de Boi'st: https://picasaweb.google.com/k.romasevski/VallDeBoi?authuser=0&authkey=Gv1sRgCJPpod7fjN7hFA&feat=directlink


Pühapäeval läksime Tarragona'sse ja Salou'sse. Kõigepealt alustasime oma reisi hoopis vales suunas. Vaatasime, et teenumber on õige, aga nimed on kuidagi kahtlased ja külad ja linnad, millest mööda sõidame, ei vasta meie kaardile. Alja mingi hetk pani tähele, et päke peaks mitte paremal olema, vaid vasakul. Ja saimegi aru, et sõidame hoopis põhjasse, mitte lõunasse. Keerasime otsa ringi ja hakkasime õiges suunas sõitma. Tarragonas ootas meid hullult palav ja niiske ilm, pole vist kunagi nii niisket ilma kogenud. Katedraal, kuhu tahtsime minna, oli pühapäeviti kinni. Amfiteater oli samuti kinni, sest nad filmisid mingit reklaami seal. Saime ainult kõrvalt seda vaadata. Minu jaoks polnud midagi väga katastroofilist, olen seal 11 aastat tagasi käinud. Ilus linn iseenesest, tasub ka niisama ringi jalutada. Seda tegimegi, leidsime samuti vanakraami laada, tuhnisime seal ringi. Edasi sõitsime Salou'sse, linna, kus elasin 2 nädalat 11 aastat tagasi. Ootasin põnevusega taaskokkusaamist. Teied läksid kohe randa, mina aga läksin linna uurima, et kas mäletan, kus mis on. Ei mäletanud. Tuttav oli ainult promenaad, mis jookseb mööda rannikut. Jalutasime seal iga õhtu nende kahe nädala jooksul. Tahtsin leida meie hotelli ühte pargi, kuid lõin käega. Pole nkn väga tähtis. Emal on mingi kiiks selle linnaga, ta nii tahab sinna uuesti minna, minu jaoks on see turismikas, pole midagi põnevat ega ilusat. Ok, rand on kena ja öine elu pidi täitsa vahva olema, kuid mul ei olnud võimalust seda kogeda. Kui saime uuesti kokku, sain aru, et tegin õige otsuse randa mitte minna - nad nägid väga õnnetud välja ja üleni liivased. Põhjus: rannas oli külm, puhus tugev tuul ja sadas vihma (mulle vihm täitsa meeldis, kui kõndisin tänavatel). Tuul puhus neile liiva igale poole. Juustesse nt, polnud vist väga mõnus tunne. Ja läksimegi koju. Polnud väga põnev päev, ma ütleks. Kuid oli tore Salou't uuesti näha.

Pildid: https://picasaweb.google.com/k.romasevski/TarragonaSalou?authuser=0&authkey=Gv1sRgCJKUgbmQ5tPD7gE&feat=directlink