Sickle cell anemia, heart murmur ja ilus koht Lleidas.

Huvitav fakt Hispaania kohta: roheline tuli jalakäiale ei tähenda ilmtingimata seda, et seesamune jalakäia ei jää auto alla. Pm, kui sa lähed rohelise tulega üle tee, peab väga ettevaatlikult vaatama mõlemale poole, sest tüübid sõidavad rahulikult punase tule alla, isegi ei võta nats kiirust maha. Ja kui ülekäigurajal ei ole kedagi, siis nad sõidavad rahulikult edasi. Või kaks seisavad ja kolmas kihutab nende vahel sinu nina all mööda. Tore :)

Teine päev haiglas.
Läheb juba põnevamaks. Kella 10ks tulin, ei pidanud seekord üldse ootama. Läksime patsientide juurde. Peale arsti (Dr. Bosch) ja minu olid veel kaks - ei tea, kas noored arstid või tudengid veel, aga nad jagasid päris hästi asju ära - üks noormees ja üks neiu. Päris värvikas haigete kontingent: sickle cell anemia, rotavirus, mingi teine anemia, bronhiit, hypothyroidism ja kaltsifikatsioonid liigestel, peritonitis jne. Juba esimese patsiendi juures Dr. Bosch võttis oma stetoskoobi kaela pealt ära ja ulatas mulle, et ma kuulaks seda pisikest beebit. Ma ei hakkanud talle meelde tuletama, et mul pole õrna aimugi, mida ma sealt kuulama peaks, sest järsku kõik u 10 palatis olevat inimest vaatasid mulle otsa. Ma pole kunagi nii väikest inimest puudutanud, pole üldse eriti lapsi katsunud, niiet see oli omapärane kogemus. Kolmandal patsiendil oli aga "cardiac murmur", üks lisahääl, mida ei tohiks olla, ja voilaa, ma tabasin seda isegi ära (arst alguses ei öelnud midagi ja küsis mu käest, mida ma kuulsin). Üritasin hispaania ja katalani keelest ka aru saada, vahepeal isegi õnnestus.

Kui olime patsientidega lõpetanud, läksime arstiga tema kabinetti ja ta hakkas mulle näitama ühte haiguslugu, mis oli tema poolt alustatud aastal 1999. See oli üks laps, keda ta hakkas kasvuhormooniga ravima. Minu ülesannaks oli siis tema arstikäekirjast aru saada (mis oli btw hispaania ja katalani keelte segu), ja teha haigusloost kokkuvõtet. Kõik andmed välja otsida ja kirja panna, teha a la growth chart'ist analüüsi jne. Ja käskis juurde ka lugeda raamatukogust (sealsamas osakonnas on raamatukogu täis pediaatria raamatuid). Läksin siis sinna, tükk aega üritasin raamatukogutädiga teineteisest aru saada (eile oli teine tädi, kes rääkis inglise väga hästi, tänane aga ei osanud sõnagi), lõpuks kuidagi leppisime ära, kuigi mul polnud õrna aimugi mida ta mulle rääkis. Kui olin haigusloo analüüsimisega ühel pool, võtsin ühe 1400 leheküljelise A4 formaadis raamatukese ja hakkasin kasvohormoone sealt otsima, kuid minu tähelepanu köitis hoopis Chagasi tõbi, mis peale ühte arstisarja vaatamist muutus palju põnevamaks, kui ta oli kevadel bioloogia praksides ja eriti enne kontrolltööd. Niiet lugesin hoopis sellest, ja ka teistest parasitaarsetest haigustest. Täiega äge on, kui põnevad nad tunduvad nüüd olevat!

Väike puhkus ja edasi linna avastama! Täna tegin väikse vea - kell 16 kodust lahkumine oli väga vale. 35 kraadi, näitas üks linna termomeeter, varjus. Käisin Lleida kuulsas lossis. Täna sai siseruumidesse tasuta, yay. Hullult ilus, ja nii monumentaalne! Seisab mäe peal, niiet ilus vaade on, eriti kui ronid vaatetorni otsa (240 trepiastet). Säilinud e. restaureetitud oli ainult kirik ja veel üks hoone, mis pidi olema omal ajal linna tähtsaim ehitis. Praegu oli küll saast. Kuid kirik avaldas muljet küll!